Kunstniku lugu
Olen ehtekunstnik Margit Paulin. Elan ja töötan peamiselt metsa ja mere vahel väikeses Eesti külas. Siin annavad päevadele rütmi valguse muutumine, aastaaegade vaheldumine ja vaikus. Nende keskel õpin märkama seda, mis kiirustades varju jääb. Väike osa minu töömaailmast asub ka Tallinna vanalinnas, Hobusepea 2 maja vanade müüride vahel.
Minu tee kunsti juurde algas Tallinna Kopli Kunstikeskkooli kunstiklassis. 2012. aastal lõpetasin Eesti Kunstiakadeemia ehtekunsti eriala. Olen täiendanud kullassepaoskusi Soomes Lahtis ning õppinud gemmoloogiat Ameerika Gemmoloogia Instituudis (GIA). Need õpingud on õpetanud mind vaatama nii vormi kui ka selle sisse – nägema materjali ilu kõrval tema olemust ja võimalusi.
Loodus, muusika ja mäng
Minu looming sünnib märkamistest, isiklikest lugudest ja tunnetest. Mõnikord saab alguseks metsast leitud vorm, mõnikord muusika, mälestus või mänguline mõte. Mind köidab see, kuidas vaevu tajutav võib saada käegakatsutava kuju: kuidas väljendada metalli ja kivi kaudu vaikust, ootust, rõõmu või igatsust.
Looduses paeluvad mind nii küllus kui ka selle haprus. Marjakobar, lehe soonestik või läbi kivi kumav valgus võib avada terve mõttemaailma. Neis väikestes vormides tajun seoseid, mille osa on ka inimene. „Sõstarde” kollektsioonis on see kuuluvuse tunne saanud marjakobara kuju – iga mari on omaette, kuid ühtlasi osa tervikust.
Muusikas puudutab mind helide võime jõuda sinna, kuhu sõnad alati ei ulatu. Meloodia võib tuua pinnale rõõmu, valu või ammuse mälestuse. „Valujoone” ehetes on see kogemus leidnud väljenduse keelpillide vormides ja seepiavalu jälgedes. Hõbedasse jäävad voolamise rütm ja pinna kordumatu muster, justkui kaja helist, mis on juba vaibunud.
Loomingus on oma koht ka mängul ja ootamatutel käikudel. „ŠahMat!” maleehetes saavad tuttavad malenupud uue rolli: mängulaualt astuvad need inimese igapäevaellu. Mind rõõmustab võimalus nihutada harjumuspärast tähendust, ühendada vana mängu tõsidus ehte kandmise vabaduse ja väikese huumoriga.
Gemmoloogia ja materjalid
Ehtekivi kutsub mind peatuma ja lähemale vaatama. Selle sisemuses võivad peituda tillukesed maastikud, kasvamise jäljed ja valgus, mis avaneb alles kindla nurga alt. Gemmoloogia aitab mul mõista, mida näen ja millise materjaliga töötan; kunstnikuna otsin viisi, kuidas seda kogemust jagada. Käsitsi lihvides ja vormides jälgin kivi eripära ning lasen sellel ehte kujunemises kaasa rääkida. Oregoni päikesekivi sisemine kuma meenutab mulle valgust küpse marja sees.
Töötan hõbeda, kulla, pärlite, ehtekivide ja puiduga. Vahel leiab ehtesse tee ka materjal, mille väärtus peitub tema loos – puudutustes, mälestustes või ajas, mille ta on kellegagi koos veetnud. Valmistan autoriehteid üksikesemete ja väikeste seeriatena, andes igale tööle aega oma kuju leida.
Minu jaoks käivad loomingu vabadus ja hoolikas teostus käsikäes. Valin materjale ning mõtlen läbi ehte ehituse, ühendused ja viimistluse, sest soovin, et see oleks hea kanda ja kestaks. Et ehe võiks saata inimest aastaid, muutuda tuttavaks ning hoida endas mälestusi ka siis, kui ta kord järgmisele kandjale edasi antakse.
Ehe ja selle kandja
Eritellimus algab kohtumisest ja kuulamisest. Inimene toob kaasa oma soovid, mõtted ja lood; mina otsin neile väljendust vormis ja materjalis. Alati pole vaja valmis ideed. Mõnikord piisab ühest tundest, olulisest kivist või mälestusest, mille ümber hakkab ehe tasapisi kasvama.
Soovin, et minu ehetes oleks ruumi äratundmisele ja avastamisele. Minu kätes saab ehe oma esimese kuju, kandjaga koos aga uue elu. Nõnda jätkub loomise lugu igapäevastes puudutustes, tähtsatel hetkedel ja mälestustes, mida ehe endaga vaikselt kaasas kannab.
Kiiksud inimestes ja teatris
Ma armastan teatrit vaadata nii päris elus kui ka laval. Armastan kiiksuga inimesi, kelle kohta öeldakse vahel vaga vesi, sügav põhi. Mulle väga meeldib vaadelda inimesi, kes suudavad hoida salapära. Siiras salapärasus pakub ootamatust ja üllatust, mis annavad teekonnale kirevust. Müsteeriumites lahenduste leidmine viib uute müsteeriumiteni. Inimene on üks huvitav tegelane.
Must huumor
Ma usun, et ikkagi lõpuks on võimalik irvitada kõige üle maailmas. See oleneb lihtsalt, millise nurga alt vaadata ja kuidas vaadata? Igal asjal on alati kaks poolt – on must ja on valge ning nende kahe vahele jääv ala on justkui ekslemine tühjuses ilma ruumi ja ajata. Samas võib sealt tühjusest leida palju erinevaid värve. Kas on ei või on jaa? Kas on must või on valge? Kas oled ema või oled isa? Kas oled mees või oled naine? Kas oled loom või oled lind? Kas oled lind või oled kala? Must huumor annab võimaluse elu üle naerda ka siis, kui seda justkui teha ei tohiks.
Looduse ilu ja korrapärasus
Loodus on loonud meile võrratult korrapärase ilu, mida kunstniku käega on võimalik moonutada, pannes juurde inimmõistuse tiivad. Looduses on olemas kõik meie võimalused. Loodus annab ja loodus võtab. Metsavaikus annab hingele rahu. Merekohin toob meeltesse uued tuuled. Hommikuudus sillerdaval järvel üksi olles on võimalik näha tõelist looduse ilu. Need kalade veepinnale ilmumisest tekkinud korrapärased veerõngad. Puhtalt vajadusest õhku hingata.
Vaikuse hääl ja kelluke
Vaikuse hääl südames loob võimaluse heliseda kellukesel ja anda nõu, mis tegelikult on õige ja mis olema peab. Inimesed võiksid rohkem osata leida aega selle vaikuse hääle kuulamiseks, et kõnelda kellukesega. Usun, et kelluke on üks tähtsamaid tegelasi siin!
Inimesed sahistavad
-
Kui ehe kannab endas enamat kui lihtsalt ilu… ✨
Margiti loodud ehted ei ole minu jaoks lihtsalt ilusad esemed – igas neis peitub midagi enamat.
Neil on oma lugu ja neis kõigis on mingi eriline tunne. 🤍
Mina kannan neid tänutunde ja uhkusega – teades, et igaühes neist on killuke Margiti loomingust, andest ja südamest.
Aitäh, armas sõber ja kunstnik, et oled pannud oma ande ja loomingu ehetesse, mis on mulle olulised. Aitäh, et lood ilu südame ja hingega. 🤍Evelyn Tuberik
Tallinn -
Olen Margiti poolt loodud ehtega äärmiselt rahul ja see on see, mida ma nimetan oma „väge andvaks“ ehteks. Minult küsitakse tihti, kes on looja, ja ehe on saanud palju komplimente. ❤️
Triinu Pärn
Tallinn -
Minu sooviks oli Larimar kiviga kaelaehe. Margiti puhul imetlen tema loovust ja kaasamõtlemist mis teeb südame soojaks. Hindan väga Margiti puhul tema täpsust ja loomingut.🤍
Katrin Veesaar
Tallinn
